Description

“Silmad”, Leila-Tael-Mikešin, õudusromaan.

Ei öelda ilmaaegu, et ilu on vaataja silmades. Kes vaatab hinge, kes ihu… „Silmade“ tegelased võivad esmapilgul tunduda sadistlikena, kuid hoolikalt vaadates saab hingeilu näha isegi Mõrva-Miisus ja laibalahkajas, kes silmamune kaminaservale asetatud purgis hoiab. Põnevas ning kohati hingekriipivas teoses nihutatakse paigast moraali piire ja mängitakse surmaga nii otseses kui kaudses mõttes.

Raamat pealkirjaga “Silmad” on psühholoogiline põnevuslugu naisest, kes õnnetute asjaolude kokkulangemise tõttu peab alustama oma elu täiesti uue inimesena. Endiseks jäävad ainult silmad.

Kuidas see kõik tal õnnestub ja mis teda nii drastilise muutuseni viis, selgub juba raamatu lugemise käigus.

Katkend raamatust:

“Ta on haige inimene, kes kogub inimeste silmi ja siseorganeid ning tapab külmavereliselt kõiki, kes teda mingil moel häirivad,” tuletas mõistuse hääl Miisu alateadvuses meelde.
“Ta on olnud mu parim sõber juba kümme aastat,” vaidles Miisu iseendaga. “Keegi meist pole täiuslik.”

“Kas sa teadsid, et igal aastal jääb teadmata kadunuks umbes kakskümmend inimest?” küsis Pini. “Seda siis meie riigis. Pisikese kodumaa kohta on see arv päris suur. Umbes üks kuni kaks inimest ühe kuu jooksul. Neid ei leita kunagi üles.” Pini tõstis pea ja vaatas Miisule silma. “See tähendab, et minu õlul on ainult murdosa kogu süükoormast. Omakohus oli, on ja jääb. Seaduse peale loodavad ainult lollid.”

“Silmade” käsikirja toimetanud Siiri Metsamägi tagasiside oli pärast teksti läbitöötamist järgmine:

“Ma kunagi ei loe õudukaid ega vaata selliseid filme, selle käsikirja võtsin vastu, kuna lihtsalt oli aega. Ja mida enam ma lugesin, seda enam nautisin loo jutustamist, esilekerkivat põnevust, sõlmumisi ja kogu seda rahunäilikku muhedat sürri, mis mõjub lausa turvaliselt normaalsena meie praegusaegses hullunud maailmas. Ma ei suutnud õhtuti toimetamistööd katkestadagi, nii haarav lugemine!”

Arvustus portaalist Goodread: